Hüpnoteraapia on väga laialdasi kasutusviise pakkuv teraapialiik. Mida rohkem ma olen seda klientidega praktiseerinud, seda rohkem ma hüpnoteraapia võimalusi hindan.
On isegi raske üles loetleda, millistel juhtudel hünoteraapiat kasutada saab, kuna kasutusvaldkond on lihtsalt niivõrd lai –  ärevuse ja depressiooni ravi, kõikvõimalikud foobiad, sundkäitumised, füüsilise keha probleemid, ego tugevdamine, enesehinnangu tõstmine, efektiivsuse suurendamine, suhteprobleemid, regressioon (minevikku, tulevikku) jne.

​Peale hüpnoterapeudi koolituse lõppu olid mul küll teoreetilised teadmised selles valdkonnas, kuid puudus praktiline kogemus ja ühtlasi kindlus, kas see tõesti töötab. Suuresti klientide nõudmisel hakkasin seda praktiseerima ja olen nüüd täiesti veendunud hüpnoteraapia tõhususes kõige erinevamate probleemide puhul. On olnud päris imelisi juhtumeid, kus inimene on ühe hüpnoteraapia seansiga vabanenud teda pikka aega vaevanud ärevusest ja ängistusest.
Kuid muidugi pole iga seansi tulemused sellised, väga palju sõltub ka probleemi algpõhjusest. Ei ole ju mõtet hüpnoteraapia abil sümptomitega tegeleda, kui algpõhjus on tähelepanuta jäänud, tekivad lihtsalt uued sümptomid.
Nii et kui hüpnoteraapiaga soovitakse püsivaid tulemusi saada peab olema järjekindel ja uurima ka oma elus ilmneva probleemi olemust ja algpõhjuseid. Ei maksa luua endale illusiooni, et hüpnoos lahendab kõik probleemid, saadan oma alkohoolikust pereliikme hüpnoosiseansile ja tagasi tuleb juba kaine inimene. Inimesel peab olema tugev motivatsioon ja soov oma probleemidega töötada, siis saavutatakse ka tulemusi.

Mis on üldse hüpnoos?
Teadus ei oska veel täielikult selgitada, mis hüpnoosi ajal ajus juhtub. Kuid on hästi teada see, mis hüpnoosiseisundit iseloomustab ja kuidas see töötab. See on transiseisund, mida iseloomustab avatus sisendustele, lõõgastus/lõdvestus ja suurenenud kujutlusvõime. See ei ole uni, sest hüpnoosis olev inimene on erk kogu protsessi ajal. Kõige parem on seda võrrelda unelemisega, või selle tundega kui oled end “kaotanud” raamatut lugedes või filmi vaadates. Oled täielikult teadvel, kuid jätad tähelepanuta vahetu ümbruse hääled ja signaalid. Keskendud ainult käimasolevale mõtteliinile, lülitades välja kõik seda segavad mõtted.
Inimene on loomulikult hüpnoosis mitmeid kordi päeva, näiteks sõites autoga punktist A punkti B, kui kohale jõudes ei suuda teekonda meenutada, on teekond möödunud loomulikus hüpnoosis olles. Üks mu sõber rääkis mulle juhtumist, kus ta oli laupäeva hommikul läinud oma kodu lähedale lehte ostma ja oma üllatuseks leidis end äkki oma kõrgkooli eest (kuhu tuli sõita trolli ja trammiga). Ta oli läbinud oma tavalise argipäevase marsruudi täielikus transis olles ja ärkas alles “sihtkohas” olles täieliku üllatusega – miks ta seal üldse on?
Milton Erickson, 20 saj. juhtiv hüpnoosiekspert, väitis, et inimesed hüpnotiseerivad endid igapäevaselt. Kuid teraapiasessioonil keskendutakse teadlikult, läbi lõdvestumise ja fokusseerimisharjutuste, esile kutsutud hüpnootilisele transiseisundile. Terapeut annab kliendile sisenduse, mis juhib kliendi kujutlusvõimet viisil, mis kutsub esile muutuse kliendi tunnetuses, tajus, emotsioonides, mõtetes ja käitumises.
Klient omad kogu protsessi vältel täieliku kontrolli toimuva üle, võib protsessi igal ajal katkestada, ning hüpnoosist välja tulnuna mäletab kõike seansi ajal toimunut. Hüpnoosiseisundis saab kasutada kliendi alateadvuse jõudu, leidmaks ja ümberprogrammerimaks probleemide alateadvuslikke põhjuseid.